Ljubljana laiub Ljubljanica jõe kallastel ning kahel pool jõge asub ka linna keskus, mille vanemasse ossa jäävad tähtsamad väljakud, kirikud, kindlused ja turud. Võimalus on külastada erinevaid muuseumide väljapanekuid ja kuulsat Ljubljana botaanikaaeda.

Ljubljana ehitiste nimekiri on pikk: 

• Ãœlikool - Univerza v Ljubljani asutati 1919, kuid kooli eelkäijaks peetakse 1595 rajatud jesuiitide kolledźit. Peaaegu pool sajandit oli see ainus Sloveenia ülikool. Peaaegu kümnendik Ljubljana elanikest on üliõpilased, mis jätab linnast noorusliku ja elava mulje.
• Ãœlikooli Rahvusraamatukogu (ehitatud 1936–1941)
• Ljubljanski grad - loss ja kindlus, mis ehitati linna mäetippu juba eelajaloolisel ajal (1200 eKr), kuid keskajani oli selle tähtsus väike. 13. sajandil ehitatud kindlus kaitses linna ja selle elanikke kuni 1797, kui prantslastel õnnestus linn vallutada. Siselossi vanim objekt on kirjasõnas esimesena 1489 mainitud kabel. 19. sajandil asus lossis vangla ja alates 1905 on see olnud kasutuses kultuurivaramuna.

• St. Mary kirik - 9 km kaugusel linnast asub Åšmarna gora mägi, mis on 667 m kõrge ja mille tipus on ilusa vaatega kirik.
• Tivoli park ja loss - Tivolski gradi ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse.
• Draakoni sild - Zmajski most on kuulsaim sild Ljubljanas, mis on ehitatud 1901 Art Nouveau stiilis. 

• Katedraal Stolnica - kirik, mille kala- ja meremehed pühendasid oma patroonile St Nicholasele, on praeguse katedraali kohal seisnud 13. saj. keskpaigast. Kiriku peauks on tehtud pronksist.  
• Püha Franciscuse kirik Å iÅ¡ka linnajaos (ehitatud 1925–1931)

• Raekoda ja raekojaplats - Rotovźi esimene ehitis kerkis siia aastal 1484. Siiani on säilinud gooti auditoorium, kus 16-17. sajandil anti teatrietendusi.
  
• Ljubljana Zoo - loomaaias on 580 looma 152 eri liigist.
• Botaanikaaed - 197 aastat vana botaanikaaed on Sloveenia vanim institutsioon, mis on olnud töös oma asutamisest alates. Aias on üle 4500 taimeliigi.
• Postojna koobas - 53 km kaugusel pealinnast on maailma suurimaid koopaid täispikkusega 20 km, millest on külastajatele avatud 5,2 km ja millest omakorda 3,5 km on läbitav kooparongiga. Koopaid on mitmes suuruses ja need arvatakse olevat 4 milj. aastat vanad. Koopajärved ja maa-alune 40-meetrine mägi. Temperatuur on koobastes aasta läbi stabiilne, +10 °C. Suurimas koopas, mis mahutab kuni 10 000 inimest, korraldatakse kontserte. Koopa pärisasukaks on koopauurijate sümbol Protus Anguinus ehk inimkala.